Lennufirma väldib kompensatsioonide maksmist absurdsete nõudmistega

62 Eesti lennureisijat, kellel 2019. aastal Turkish Airlines’iga (TA) toimuma pidanud lend tühistati või pikalt hilines, nii et nad mõnel juhul ka jätkulendudest maha jäid, pöördusid lennufirmadelt kompensatsioonide küsimisega tegeleva OÜ Lennuabi poole. Kuna suhtlemine Türgi lennufirmaga osutus korraga keeruliseks ja ettevõte keeldus kompensatsioone välja maksmast, pöördus Lennuabi lennufirma vastu kohtusse.

Neil on lennufirma vastu nõudeid kokku ligi 30 000 euro eest, mis teeb 400 või 600 eurot kompensatsiooni iga taotleja kohta, sõltuvalt nende lennureisi vahemaa pikkusest.

OÜ Lennuabi tegevjuht Karl Gustav Annus ütleb, et probleeme on olnud kõigi lennufirmadega, ent isegi juhul, kui ette on tulnud võtta kohtutee, on teised lennuettevõtted jäänud oma nõudmistes mõistlikuks ja soliidseks, ent Turkish Airlines nõuab klientidelt tõendamist asjaoludes, mis just lennufirmale endale on teada.

Kohtutee oli viimane võimalus. Algul püüdis Lennuabi nende poole pöördunud reisijate nimel saada EL-i määruses ette nähtud kompensatsiooni ärajäänud või hilinenud lendude eest kätte taotluste teel. Lennud, mille eest kompensatsiooni küsiti, jäid perioodi jaanuarist septembrini 2019.

“Algul oli nõue lennufirmale, siis läks mitu kuud, et saaksime üldse esimese vastuse sealt. Siis nad nõudsid mingeid imelikke dokumente. Kui me osadel juhtudel küsitud dokumendid saatsime, oli jälle lihtsalt vaikus,” kirjeldab Annus konarlikku teed asjaajamisel Turkish Airlines’iga.

Ka kohtueelset menetlust nimetab Annus lennufirma poolt jauramiseks ja ebamõistlikuks käitumiseks.

“Tegeletakse tsirkusega,” on tema hinnang lennufirmale ja toob absurdsete nõuete näiteks, et muuhulgas nõuab lennufirma kohtu jaoks reisijatelt tõendit selle kohta, kui pikk on vahemaa Tallinna ja Istanbuli vahel, ehkki teavad seda suurepäraselt ka ise.

Või siis nõuavad oma kodulehel tehtud broneeringukinnituste või lennupiletite tõlkimist kohtu jaoks eesti keelde, kuigi nad ise on need ingliskeelsena klientidele väljastanud.

“Toodame pabereid, aga see on täiesti ebavajalik,” kirjeldab Annus lennufirma venitamistaktikat.

Kui varem õnnestus lennufirmaga hilinemiste või ärajäänud lendude eest kompensatsioonis kohtuväliselt kokku leppida, siis 2019. aastal see kõik muutus. Seetõttu võetigi 23. detsembril 2019 ette kohtutee, sest Lennuabi lubadus on nende poole pöördunud klientide eest lõpuni võidelda, kasvõi kohtu lõppastmeni välja.

“Me läheme lõpuni. Vaidleme, kuni saame tõe jalule seatud,” lubab Annus.

Avaldus on kohtus eelmenetluses, ent seda pole veel arutama hakatud. Samal ajal nimetab Turkish Airlines end oma reklaamides Euroopa üheks viisakamaks ja tublimaks lennufirmaks. See viskaski Annusel üle, kuidas lennufirma reklaamiga oma kliente lollitab.

“Paljud odavlennufirmad on neist asjaajamisel oluliselt viisakamad, näiteks WizzAir,” ütleb Annus, kes on pidanud kliente kompensatsiooninõuetega kõigi lennufirmade puhul aitama.

“Kohtuasju on olnud kõigi lennufirmadega, kes Tallinnasse lendavad. Teistega läheb kuskilt maalt mingi piir, mille üle vaieldakse, teised on suhteliselt konstruktiivsed olnud. Turkish Airlines on teistest eristuv – ainus, kes sellise klounaadiga silma paistab,” tõdeb Annus.

Lennuabi esindab kohtus Turkish Airlines’i vastu advokaadibüroo Cobalt. Selle advokaat Artur Knjazev ütleb, et tavaliselt piisab kohtus sellest, kui esitada reisijate nimel taotlus lennureisijate isikuandmete, lendude ja broneeringute numbrite, lennukuupäevade ja küsitud hüvitise summadega.

“Tavaliselt on vaidlus piirdunud sellega, kas mõningate lendude puhul esinesid erakorralised asjaolud, mis takistavad või annavad lennufirmale õiguse hüvitise maksmisest keelduda. Turkish Airlines on nõudnud, et sellest detailsuse astmest ei piisa,” ütleb Knjazev.

Nimelt nõuab Türgi lennufirma, et iga reisija puhul oleks tõendatud, kas ta reaalselt ilmus lennu registreerimisele ettenähtud ajal ja kas lend hilines just nii palju, kui Lennuabi kompensatsiooniavalduses väidab.

“Probleem on see, et tavaliselt keskmine lennureisija ei hangi lennujaamas kohapeal tõendeid, näiteks ei flmi, ei tee fotosid sellest, kui palju ta lend hilines. Eeldatakse, et kui lend hilineb, on võimalik juba kohapeal kirjutada valmis avaldus ja paluda hüvitis välja maksta. Lennufirma tavaliselt sellest ka lähtub,” kirjeldab Knjazev. “Praegusel juhul asuda tõendama kõiki neid Turkish Airlines’i soovitud asjaolusid on tavalise lennureisija jaoks peaaegu võimatu, tal ei ole neid andmeid. Ta võib-olla parimal juhul mäletab, palju see lend hilines, aga ei saa seda mõistlikult tõendada. See eeldab, et lennureisija valmistub kohtuvaidluseks juba pärast lennuki maandumist.”

Knjazev selgitab, et lennu hilinemisaja mõõtmiseks on käibel kindel metoodika: seda mõõdetakse lennuki maandumise järel uste avanemise järgi ehk millal reaalselt on reisijatel võimalik lennukist väljuda. Selleks peaks reisija seda täpselt teadma, et selle alusel lennuki hilinemine minuti täpsusega välja arvutada, ent ka seda kuidagi tõendada. Lennufirmal endal on hilinemise aeg täpselt teada.

“Siis peaks vist filmima seda kõike, aga ka telefonis salvestatud videole saaks soovi korral esitada vastuväite, et see pole usaldusväärne. See läheb äärmustesse välja, mis ei ole mõistlik,” hindab Knjazev. “Turkish Airlines’il on kogu see info olemas: kes on ta reisijad, mis nende lennukitega juhtus, kas nad jõudsid õigel ajal kohale, kas hilinesid ja kui palju. Kui nad ise teavad seda, aga anõuavad, et Lennuabi peaks tõendama seda kõike üksikasjalikult, on see üldist konteksti arvestades väga kiuslik.”

Lisaks peab klient tõestama, kas ta maksis lennupileti eest tavapärast tasu. Nimelt näeb EL-i määrus ette, et kui lennureisija sõitis tasuta või hinnaalandusega, pole tal lennu hilinemise või ärajäämise korral hüvitisele õigust. Ka seda lennufirma nõuet kliendile hindab Knjazev võimatuks.

“Lennuabile teadaolevalt on kõik lennureisijad maksnud reisi eest, aga neil on kohati täiesti võimatu tõendada, kui palju pilet maksis, sest need on sageli olnud pakettreisid, kus on ühe hinna sees ka majutus või jätkureisid. Seda, palju see lennupilet maksis, ei saa isegi reisikorraldaja väljastada, sest see on ärisaladusega kaitstud. Nad ei avalda oma partnerite hindu. Sisuliselt on lennureisija võimatus olukorras, kui peab tõendama, kas hind oli tavapärane või mitte. Seda peaks lennufirma ise teadma, kas ta andis pileti, sest lennufirma eelduslikult ise teab, mis hinnaga ta oma reisijaid lennutab. Et reisija tõendaks seda, on selgelt ebamõistlik,” ütleb Knjazev.

Kirsiks tordil nõuab lennufirma, et kohtule esitataks ingliskeelsetest broneeringutest ja piletitest eestikeelsed tõlked, sest kohus töötab eesti keeles. Ka selle tõlketöö on Lennuabi nüüdseks ära teinud.

Eesti kohtusüsteem näeb ette, et kogu tõendamiskohustus lasub hagejal, mistõttu saabki lennufirma kõike seda reisijate esindajalt välja nõuda. Lihtsalt varem pole ükski lennufirma, kellega Lennuabi kohtus on käinud, nõudnud oma klientide kohta nii detailset infot, et nõue tõendatuks lugeda.

Turkish Airlines: me ei venita

Turkish Airlines’i esindajad, advokaadid Tambet Toomela ja Jüri-Karl Leppik advokaadibüroost Eversheds Sutherland sisulist kommentaari kohtus pooleli olevale vaidlusele anda ei taha, ent ütlevad, et ei nõustu Lennuabi etteheitega, et lennufirma kasutab venitamistaktikat ning selle hinnangu saab anda üksnes kohus.

“Korrektse vaidluse pidamise eelduseks on nõuetekohase hagi esitamine. Lennuabi seda ei teinud. Me juhtisime kohtu tähelepanu sellele, sealhulgas ka seadusest tulenevale kohustusele esitada tõendid ja nende tõlked. Kohtupraktika kohaselt on kohtul kohustus, mitte õigus, tõlkeid küsida,” kommenteerisid advokaadid kirjalikult asjaolu, et nad nõudsid piletitel sisalduva info tõlget.

“Lennuabi ei ole tänaseni välja toonud näiteks seda, kui palju iga konkreetne reis hilines – Lennuabi on lihtsalt märkinud “Lennu hilinemine – 4+h” ning pole ühtegi tõendit selle kohta esitanud. See ei ole korrektne, sest pole isegi väidetud, kui pikk hilinemine oli. Tõenäoliselt ei oleks päriselt lennukiga lennanud klientidel raske tõendada, millal nende lennuk pidi sihtkohta jõudma ning millal tegelikult jõudis. Lennuabi ei taha aga seda halduskulu kanda ning iga reisijaga tegelda,” vastavad lennufirma advokaadid.

“Teisalt on kohtumenetlus võistlev menetlus ning me ei pea ise vastaspoole väidete tõendamiseks dokumente esitama, sest seaduse järgi peab igaüks oma väiteid ise tõendama,” leiavad Toomela ja Leppik oma ühisvastuses. “Meie peamine eesmärk on vältida olukorda, kus meie klient peaks maksma hüvitist nendele reisijatele, kes seda tegelikult ei vääri. Seda, et me oleme põhjendatult hagiga seonduvatele puudustele osundanud, kinnitab ainuüksi asjaolu, et Lennuabi on juba osadest nõuetest loobunud. Tõenäoliselt on Lennuabi ise kontrollimise käigus möönnud, et mõnedel reisijatel ikkagi polnud õigust hüvitisele – varasemalt oli reisijate arv, kelle eest hüvitist nõuti, suurem.”

Lennuabi selgitas, et algselt taotlesid nad hüvitist tõepoolest 64 lennureisija eest, kellest kahe puhul tuvastati andmete ülevaatamisel, et nende hilinemise aeg oli kompensatsioonireeglite rakendumiseks nõutust väiksem.

“Kahe lennureisija hilinemise aeg oli ilmselt andmete rohkuse ja inimliku eksimuse tõttu ebaõigesti välja toodud, misjärel Lennuabi OÜ kohe loobus kahe lennureisija nõudest. Menetlusse jäid alles ülejäänud 62 hüvitisnõuet,” täpsustas Lennuabi esindav vandeadvokaat Artur Knjazev.

Turkish Airlines on väljendanud nõude saamise järel valmisolekut anda rahalise kompensatsiooni asemel reisivautšerid reisijatele, kelle puhul õigus hüvitisele detailselt tõendatakse.

“See pakkumine kehtib aga üksnes nende reisijate suhtes, kelle kohta on konkreetselt välja toodud, et nad jõudsid hilinenult sihtkohta või kelle lend oli tühistatud. Me ei tea, kas Lennuabi on üldse seda võimalust enda klientidele tutvustanud. Igatahes ei nõustunud Lennuabi pakkumisega, mis on ilmselgelt reisijate huvides – vautšeri väärtus oleks suurem, kui hiljem Lennuabi neile rahas välja maksaks. Lennuabi ei olnud ettepanekuga nõus, sest Lennuabi huvides on osa reisijate rahalisest hüvitisest endale jätta,” teatasid advokaadid.

Kinkekaardi vastuvõtmine tähendab seda, et inimene saab seda kasutada ikka ainult Turkish Airlines’iga reisimiseks ja rahas seda välja võtta ei saa.

Sama võimalust surusid oma klientidele peale väga paljud lennufirmad kevadel, kui koroonapandeemia tõttu nende lennud tühistati.

EL-i tarbijatel on aga õigus nõuda tühistatud või hilinenud lennu eest rahalist kompensatsiooni, mida lennufirmal ei ole õigus asendada kinkekaardiga, kui klient seda vastu võtta ei soovi. Teisisõnu, kinkekaarti võib pakkuda, ent reisijal on õigus sellest keelduda ja nõuda ikkagi rahalist kompensatsiooni mahus, mida EL-i määrus ette näeb.